← All verbs
Verb conjugation

briller

to shine, to sparkle

Simple tenses

Present

jebrille
tubrilles
il/ellebrille
nousbrillons
vousbrillez
ils/ellesbrillent

Imperfect

jebrillais
tubrillais
il/ellebrillait
nousbrillions
vousbrilliez
ils/ellesbrillaient

Past historic (passé simple)

jebrillai
tubrillas
il/ellebrilla
nousbrillâmes
vousbrillâtes
ils/ellesbrillèrent

Future

jebrillerai
tubrilleras
il/ellebrillera
nousbrillerons
vousbrillerez
ils/ellesbrilleront

Conditional

jebrillerais
tubrillerais
il/ellebrillerait
nousbrillerions
vousbrilleriez
ils/ellesbrilleraient

Subjunctive

jebrille
tubrilles
il/ellebrille
nousbrillions
vousbrilliez
ils/ellesbrillent

Subjunctive (imperfect)

jebrillasse
tubrillasses
il/ellebrillât
nousbrillassions
vousbrillassiez
ils/ellesbrillassent

Imperative

tubrille
nousbrillons
vousbrillez

Compound tenses

Passé composé

jeai brillé
tuas brillé
il/ellea brillé
nousavons brillé
vousavez brillé
ils/ellesont brillé

Plus-que-parfait

jeavais brillé
tuavais brillé
il/elleavait brillé
nousavions brillé
vousaviez brillé
ils/ellesavaient brillé

Passé antérieur

jeeus brillé
tueus brillé
il/elleeut brillé
nouseûmes brillé
vouseûtes brillé
ils/elleseurent brillé

Futur antérieur

jeaurai brillé
tuauras brillé
il/elleaura brillé
nousaurons brillé
vousaurez brillé
ils/ellesauront brillé

Conditionnel passé

jeaurais brillé
tuaurais brillé
il/elleaurait brillé
nousaurions brillé
vousauriez brillé
ils/ellesauraient brillé

Subjonctif passé

jeaie brillé
tuaies brillé
il/elleait brillé
nousayons brillé
vousayez brillé
ils/ellesaient brillé

Subjonctif plus-que-parfait

jeeusse brillé
tueusses brillé
il/elleeût brillé
nouseussions brillé
vouseussiez brillé
ils/elleseussent brillé

Impératif passé

tuaie brillé
nousayons brillé
vousayez brillé

Other

Present participle

brillant

Past participle

brillé

Infinitive

briller

Want to practice? Try a conjugation exercise.